Kirjeldus
Hundi selgroo luule põletatud kaitsev kaheksakand. Luu pikkus 10cm.
——————
Hunt kui väeloom, teejuht, metsa hoidja.
Huntidelt on inimesel väga palju õppida. Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Hunt on põline ja ürgne. Hunt loob tasakaalu. Hundielu oluline osa on rituaalid. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist üleüldiselt. Hunt on meie looduse pärisosa ja ta on loom, kes on kõige enam mõjutanud inimeste keelt ja kultuuri ja kes on osake meie rahvapärimusest. Räägitakse hundist ka kui ökosüsteemi tugiliigist – suurkiskjatena nad küll toituvad teistest loomadest, kuid ühtlasi pakuvad elu enamatele liikidele. Nad hoiavad ökosüsteemi kontrolli all. Pole ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist rohkem mõjutanud kui hunt.
Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid austavad oma vanemaid ja hoiavad oma hõimu, kogukonda. Hoolitsemise oskus on see, mis muudab inimesed ja hundid nii sarnaseks.
KAHEKSAKAND (kaheksa tipuga täht) on Eesti rahvakultuuris sajandeid kasutatud kaitsev, ühtsust ja tasakaalu sümbol, eriti seotud Muhu saare käsitöötraditsioonidega. Kaheksakand on geomeetriline motiiv, mis on levinud nii Eestis kui ka teistel rahvastel. See on pügalristi ehk oktogrammi erikuju, mida on kasutatud muistsetes ornamentides ja sümbolites et.wikipedia.org. Eesti rahvakultuuris on see levinud rõivastes, tekstiilides, käsitööesemetes ja isegi majapidamistarvetes.
Ta on kaitse ja hea õnne sümbol – käsitöömeistrid uskusid, et kaheksakand hoiab eemale halba õnne ja kurjad vaimud, pakkudes kaitset kandjale. Ta on ka tasakaalu ja ühtsuse märk – Sümmeetriline kuju sümboliseerib terviklikkust, harmooniat ja kogukonna tugevust. ja ta on ka kogukonna ja traditsiooni sümbol – Muhu saarel on kaheksakand olnud identiteedi ja ühtsuse märk, mis on säilinud geograafilise eraldatuse tõttu.
