Kirjeldus
Üks teistmoodi väekas väeehe. Susi ja Ronga sõprus. Susi käpp, metallist Ronk. Susi selgroo lülile põletatud arhailine ussimuster. Väeehe on pigem raskem, sobib tugevatele kaelas kandmiseks, kuid ka kodukaitsjaks seinale riputamiseks. Väga suure väega.
—————-
SUSI on peetud läbi aegade teejuhiks ja kaitsjaks. Huntidelt on inimesel väga palju õppida. Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Hunt on põline ja ürgne. Hunt loob tasakaalu. Hundielu oluline osa on rituaalid. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist üleüldiselt. Hunt on meie looduse pärisosa ja ta on loom, kes on kõige enam mõjutanud inimeste keelt ja kultuuri ja kes on osake meie rahvapärimusest. Räägitakse hundist ka kui ökosüsteemi tugiliigist – suurkiskjatena nad küll toituvad teistest loomadest, kuid ühtlasi pakuvad elu enamatele liikidele. Nad hoiavad ökosüsteemi kontrolli all. Pole ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist rohkem mõjutanud kui hunt.
Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma hõimu ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Susi aitab luua tasakaalu erinevate maailmade vahel, kaitseb keda vaja.
SUSI amulette on kantud läbi aegade kaelas nii kaitse kui ravi eesmärgil.
Ronk ehk “hundisilm”
Ronka on peetud targaks linnuks, kuid üheaegselt on ronk ka kõige kardetum lind, kes on usutud nõiast pärinevat. Ronk on seotud esivanemate ilmaga.
Hundi parim sõber on ronk. Nende hämmastavalt intelligentsete loomade sõpruse alustalaks on koostöö, usaldus ja ühised väärtused nagu perekonnale orienteeritus ning toidueelistused. Rongad ehitavad oma pesa sageli hundiuru lähedusse. Kui kutsikad on veel urus, piiluvad ootusärevuses linnud uudishimulikult uru suudmest sisse – nad justkui ei jõua ära oodata, millal ometi uute sõpradega tutvuda saab.
Hundid ja rongad kasvavad koos üles, mängivad üksteisega ning jätkavad koostööd kogu elu vältel. Rongad hoiavad huntide tegemistel silma peal ning kui viimased on parajasti jahiga ametis, on linnud varmalt platsis, et võsavillemitest üle jäänud söömaajast osa saada. Kui aga juhtub nii, et rongad leiavad saaklooma korjuse, mida hundid veel märganud pole, pistavad linnud kõval häälel kisama, et hundid kohale kutsuda. Kuigi niisugune kutse on huntide suhtes üllas, on ronkadelgi omakasu mängus: nimelt ei saa nad oma nokkadega suuri loomakorjuseid lahti ning vajavad selleks huntide vägevate kihvade abi. Just tiheda koostöö ja koosviibimise tõttu nimetataksegi ronki hundilindudeks.
Muinaspõhja inimesed igal juhul oskasid inimese-hundi-ronga kooslusest lugu pidada. Nende sõjajumal Odinit saatsid alati kaks hunti ja kaks ronka – kõik olid positiivsed tegelased.
